SPF ja päikesekaitsekreemid

aprill 7, 2025

Signe

Päikesekaitse on oluline iga päev, mitte ainult rannas. Oluline on valida ka õige kreem. Keemilised kaitsekreemid võivad põhjustada nahaärritust, allergiat või isegi hormonaalseid muutusi. Ohutum valik on mineraalne või uuema põlvkonna päikesekreem.

Alustame sellest, mis on üldse SPF?

SPF ehk sun protection factor.

SPF number tähistab seda kui suurt kaitset omab SPFga kreem/õli/sprei ultraviolettkiirguse B-lainete eest, mis tekitavad päikesepõletust nahal. Mida kõrgem see on, seda pikemat aega ja rohkem see päikesekiirguse eest kaitseb.

Kas SPF 30 on piisav või peab olema SPF 50?

Hele nahk, tedretäpid, kohe punetav nahk – 50SPF, blokeerib 98% kiirgust.
Heledapoolsem nahk, päevitub õrnalt või keskmiselt, päikesepõletus harva 20-30SPF, blokeerib 97% kiirgust.
Tume nahk, tumedad silmad ja juuksed 15-20SPF, blokeerib 93% kiirgust.

Arvatakse, et päikesekaitse kreemi kasutades ei saada pruuniks, kui tegelikult võtab päevitamine lihtsalt kauem aega, sest kreem ei lase kiirtel läbi naha tulla. Päikesekaitse aitab nahal päikesega kohaneda.

Selletõttu eelistame ka mineraalkosmeetikat, kuna nendes on looduslikult juba SPF kaitse sees.

UVB on peamine päikesepõletuse tekitaja, kuid samas aitab kaasa ka D-vitamiini sünteesile organismis.

Lisaks UVB kiirgusele on olemas ka UVA ja UVC kiired. UVA-kiirgusel on pikad kiired, mis tungivad nahka ning kiirendavad selle vananemist. Lisaks sellele suurendab vähiriski. UVC-kiired on kõige lühemad ja ohtlikumad kiired, mida õnneks kaitseb hetkel veel osoonikiht.

Seega päikesekreeme valides tuleb vaadata, et oleks olemas kaitse nii UVB kui ka UVA vastu.

Kui ma panen hommikul päikesekaitse peale, kas sellest piisab terveks päevaks?

Kahjuks ei. Nii keemiliste kui ka mineraalsete päikesekreemide puhul tuleb iga 2 tunni tagant kreemi uuendada. Kuigi kreemid on tavaliselt veekindlad, soovitame ka peale vees käiku kohe päikesekreemi uuendada.

Kui päike pole nähtav, kas UV-kiired ikka kahjustavad nahka?

Jah, kahjustavad! UV-kiired tungivad ka läbi pilvede. Seetõttu soovitatakse päikesekaitsekreeme kasutada isegi aastaringselt.

Mis vahe on keemilisel ja mineraalsel päikesekreemil?

Päikesekaitsekreeme on kahte peamist tüüpi: keemilised ja mineraalsed.

Mineraalne päikesekaitsekreem

Kuidas töötab?
Kõige lihtsamini öeldes on see justkui peegel, mis peegeldab UV-kiired otse nahapinnalt tagasi.
Toimeained:
Zinc oxide või titanium dioxide. Need on looduslikud mineraalid.
Mõju hakkab toimima kohe peale nahale kandmist.

Keemiline päikesekaitsekreem

Kuidas töötab?
Imendub nahka ja neelab UV-kiired, muudab need soojuseks.
Toimeained:
Näiteks avobenzone, octocrylene, oxybenzone
Peab ootama umbes 20-30 minutit enne päikese kätte minekut.

Kuidas aru saada, kas kreemis olevad UV-filtrid on ohutud?

Kõige ohutumad on mineraalsete filtritega päikesekreemid, mis peegelduvad päikesekiired tagasi juba nahapinnalt. Ning pakuvad päikesekaitset kohe peale nahale kandmist. Keemiliste filtritega päikesekreem pakub kaitset tavaliselt umbes 20-30 minuti möödumisel.

Mineraalsete päikesekaitsekreemidel on koostisaineteks: Titanium Dioxide ja Zinc Oxide. Nende koostisosadega kreemid võivad jätta nahale küll valge kihi, kuid nende eeliseks on see, et kahjulikud päikesekiired peegeldatakse tagasi juba nahapinnalt.

KEEMILISED UV-FILTRID:

Octocrylene – Kui see kemikaal puutub kokku ultraviolettvalgusega, neelab see kiired ja tekitab hapnikuradikaale, mis võivad meie naharakke kahjustada ja põhjustada mutatsioone. Antud koostisaine imendub nahka kergesti. Seda ainet on leitud ka rinnapiimast. Lisaks on see keskkonnale mürgine.

Oxybenzone – See koostisaine aitab teistel koostisainetel kiiremini läbi meie naha imenduda, kuid see tekitab UV-kiirte käes keemilise reaktsiooni. Tekitab ekseemitaolist allergiat. See aine imendub nahka väga kiiresti ja sellest on meie kehas raske lahti saada. Näiteks USA Haiguste kontrolli ja ennetamise keskuste (CDC) andmetel on 97 protsendil ameeriklastest seda kemikaali kehas ringlemas, kuna see võib koguneda kiiremini kui meie keha suudab sellest lahti saada.

Octinoxate – Ka see koostisosa aitab teistel ainetel meie nahka paremini imenduda. Tekitab hormonaalseid häireid. Lisaks on koostisosa väga ohtlik elusloodusele, kuna see ei lahustu vees.

Homosalate – See UV-kiirgust neelav koostisosa aitab päikesekreemil nahka tungida. Kui koostisosa on imendunud, koguneb homosalaat meie kehasse kiiremini, kui me sellest lahti saame, muutub toksiliseks ja häirib meie hormoone.

Octisalate – võib põhjustada nahal allergilisi reaktsioone.

Päikesekaitsekreemid
ALPHANOVA SUN orgaaniline monoi lõhnaline veekindel mineraalsete filtritega sprei päikesekreem, 125 ml
Hinnanguga 5.00 / 5
Price range: 20.25€ through 22.35€ Vali This product has multiple variants. The options may be chosen on the product page

Mida tähendab Trinosorb?

Trinosorb on kõige kaasaegsem ja tõhusam UV-filter, mida kasutatakse päikesekreemides. See on keemiline (sünteetiline) filter, aga kuulub ohutumate ja stabiilsemate hulka. Seda hinnatakse just seepärast, et see kaitseb nii UVA- kui ka UVB-kiirte eest ja sobib ka tundlikule nahale. Lisaks sellele ei jäta nahale valget kihti ega ummista poore.

Kehahooldus/Päevitus/Päikesekaitsekreemid/Päikesekaitsekreemid
ALPHANOVA DAILY SUN SPF50 päikesekaitsekreem beebidele ja tundlikule nahale, lõhnatu liiva ja veekindel 50 ML
Hinnanguga 5.00 / 5
13.50€ Lisa korvi

Looduslike õlide SPF-d

Kasutades looduslikke õlisid, võid samuti oma nahka kaitsta, kuid pane tähele, see võiks olla pigem justkui lisakaitse ja niisutus.

Vaarikaseemneõli: SPF 28-50
Porgandiõli: SPF 38-40. Pane tähele, porgandiõli teeb ka jumekamaks.
Makadaamiaõli: SPF 6
Non-GMO sojaõli: SPF 10
Avokaadoõli: SPF 4-10. Avokaadoõli on ka hea kollageeni tekitaja ja sobib vananevale nahale.
Oliiviõli: SPF 2-8
Sheavõi: SPF 3-6
Mandliõli: SPF 5
Seesamiseemneõli: SPF 4
Kanepiseemneõli: SPF 6
Jojobaõli: SPF 4.
Kookosõli: SPF 2-8

Niisuta alati peale päikesevõttu enda nahka pealtpoolt niisutava kreemi või õliga. Õlidest sobib hästi avokaado või poragndiõli (viimane lisab jumekust).

Kindlasti ära unusta teha ka uuesti näohooldus peale päikesevõttu ja lisa ka uuesti päevakreemi/SPF-ga rikastatud näokreem.

Mis järjekorras peaks olema näohooldus suvel?

HOMMIKUL

Puhastus – Pese nägu õrna puhastusvahendiga, mis eemaldab öise rasu ja higi. Hästi sobib suvel selleks hüdrosool, mis on väga kerge näotoonik.
Niisutaja – Lisa enne SPF-i ka alati niisutaja. Hommikul kasuta pigem ainult päevakreemi.
SPF ehk päikesekaitsekreem – Pane see alati viimaseks enne meiki. Ära sega seda teiste toodetega, vaid alati pane eraldi kihina. Lase imenduda enne jumestust. Kui oled õues, uuenda iga 2 tunni tagant (eriti kui higistad või ujumas käid). Soovitav on kasutada SPF-iga jumestustooteid lisakaitseks, aga mitte ainukese kihina.

ÕHTUL

Puhastus – eemalda SPF ja meik põhjalikult.
Seerum või hooldav toode (võib kasutada C-vitamiini, happeid või niatsiinamiidi)
Niisutav kreem või geel

Kui juba sain päikesepõletuse?

Kui aga nahakahjustus juba on tekkinud, siis kasuta 100% sheapähkliõli, mis aitab leevendada päikesekahjustanud nahka koheselt. Hea niiskuse säilitaja nahas on ka meie enda universaalne palsam.

Kasutades SPF kaitsfaktoriga tooteid, kaitsed nahka enneaegse vananemise, kortsude ja pigmendilaikude eest. Hoia oma kõige suuremat organit! Teadlik päevitamine on osa tervislikust elustiilist!

Kogu valiku päikesekaitsekreemidele leiad SIIT