Teadlased on alles hakanud mõistma mikroplastiga kokkupuute potentsiaalset kahjulikku mõju inimeste tervisele. Mikroplasti on leitud inimese kopsudest, verest, elunditest, platsentast ja isegi rinnapiimast. Mikroplasti on raske uurida nende väiksuse tõttu, kuid tervise riske uuritakse kogu aeg. Näiteks hiljutises ajakirjas New England Journal of Medicine avaldatud uuring näitas, et südamehaigetel patsientidel, kelle kaela mõlemal küljel on veresoontes mikroplasti, mis viivad verd südamest ajju ja pähe, on kaks korda suurem tõenäosus saada insult. Need patsiendid surid ka järgmise kolme aasta jooksul tõenäolisemalt kui inimesed, kelle unearterites ei olnud mikroplasti. Loe rohkem SIIT.

Inimesed tarbivad mikroplasti toidu, joodava vee, hingatava õhu ja puudutatavate asjade kaudu. Keskmine inimene neelab aastas toidu ja joogiga hinnanguliselt 39 000–52 000 mikroplastiosakest. Sissehingatavate mikroplastiosakeste arv on hinnanguliselt 35 000–69 000 osakest aastas. Leia infot SIIT.

Mikroplasti on leitud meie toidust ja joogist. Mereannid on meie toidus suur mikroplasti allikas. Enamik mikroplasti asub kalade seedetraktis. Tervelt söödud mereannid, nagu anšoovised, krevetid või rannakarbid, koguvad oma kehasse mikroplasti, mis jõuab pärast tarbimist inimestesse.

Samuti neelavad mikroplasti ka metsloomad. Uuringud on näidanud, et mikroplastiga kokku puutunud loomadel võib esineda arengupeetusi, viljatust ja nõrgenenud immuunsüsteemi. Loe rohkem SIIT.

On teada, et mikroplastid imavad omakorda endasse mürgiseid kemikaale, sest plastmassi töödeldakse erinevate lisandite ja kemikaalidega, näiteks ftalaatidega. Koositsainete kohta kosmeetikas saab lugeda SIIT.

Pikaajaline kokkupuude õhus leviva mikroplastiga võib põhjustada hingamisprobleeme ja suurendada vähiriski.