Kõige ohutumad on mineraalsete filtritega päikesekreemid, mis peegelduvad päikesekiired tagasi juba nahapinnalt. Ning pakuvad päikesekaitset kohe peale nahale kandmist. Keemiliste filtritega päikesekreem pakub kaitset tavaliselt umbes 20-30 minuti möödumisel. 

Mineraalsete päikesekaitsekreemidel on koostisaineteks: Titanium Dioxide ja Zinc Oxide. Nende koostisosadega kreemid võivad jätta nahale küll valge kihi, kuid nende eeliseks on see, et kahjulikud päikesekiired peegeldatakse tagasi juba nahapinnalt. 

👉 Octocrylene – Kui see kemikaal puutub kokku ultraviolettvalgusega, neelab see kiired ja tekitab hapnikuradikaale, mis võivad meie naharakke kahjustada ja põhjustada mutatsioone. Antud koostisaine imendub nahka kergesti. Seda ainet on leitud ka rinnapiimast. Lisaks on see keskkonnale mürgine.

👉 Oxybenzone – See koostisaine aitab teistel koostisainetel kiiremini läbi meie naha imenduda, kuid see tekitab UV-kiirte käes keemilise reaktsiooni. Tekitab ekseemitaolist allergiat. See aine imendub nahka väga kiiresti ja sellest on meie kehas raske lahti saada. Näiteks USA Haiguste kontrolli ja ennetamise keskuste (CDC) andmetel on 97 protsendil ameeriklastest seda kemikaali kehas ringlemas, kuna see võib koguneda kiiremini kui meie keha suudab sellest lahti saada.

👉 Octinoxate –  Ka see koostisosa aitab teistel ainetel meie nahka paremini imenduda. Tekitab hormonaalseid häireid. Lisaks on koostisosa väga ohtlik elusloodusele, kuna see ei lahustu vees.

👉 Homosalate – See UV-kiirgust neelav koostisosa aitab päikesekreemil nahka tungida. Kui koostisosa on imendunud, koguneb homosalaat meie kehasse kiiremini, kui me sellest lahti saame, muutub toksiliseks ja häirib meie hormoone.

👉 Octisalate – võib põhjustada nahal allergilisi reaktsioone.

Tegin ka kokkuvõte ohututest Eestis saada olevatest päikesakaitset pakkuvatest brändidest 👇