SPF ja päikesekaitsekreemid

aprill 7, 2026

Signe

Päikesekaitsekreemide kohta levib palju hirmutavat infot, kuid teaduspõhine vaade on nüansirikkam. Austraalia TGA 2025. aasta ülevaade ei väida, et päikesekaitsekreemid oleksid ohtlikud, vaid rõhutab, et mõnede orgaaniliste UV-filtrite puhul on vaja rohkem ohutusandmeid, eriti naha kaudu imendumise ja võimaliku hormonaalse aktiivsuse kohta. Päike ei ole vaenlane, kuid liigne UV-kiirgus kahjustab nahka. Seetõttu ei ole lahendus päikesekaitse vältimine, vaid teadlik valik: eelista vegan, nahasõbralikke ja läbipaistva koostisega SPF-tooteid ning väldi probleemseid koostisosi.

Alustame sellest, mis on üldse SPF? ☀️

SPF ehk sun protection factor näitab, kui hästi kaitseb kreem, õli või sprei nahka UVB-kiirguse eest – just selle eest, mis tekitab päikesepõletust. Mida kõrgem on SPF-number, seda kauem ja tugevamalt nahk kaitstud on.

Sageli tekib küsimus: kas SPF 30 on piisav või peaks valima SPF 50? Vastus sõltub sinu nahatüübist.

👉 Kui sul on hele nahk, tedretäpid ja nahk läheb kiiresti punaseks, vali SPF 50 – see blokeerib umbes 98% UVB-kiirgusest.
👉Kui nahk on heledam, kuid päevitub veidi ja põletus tekib harva, piisab SPF 20–30-st – kaitse on umbes 97%.
👉Kui sul on tumedam nahk, tumedad juuksed ja silmad, sobib SPF 15–20, mis blokeerib umbes 93% kiirgusest.

Levinud müüt on, et päikesekaitsekreemiga ei saa pruuniks. Tegelikult saad küll – lihtsalt aeglasemalt ja nahka kahjustamata. Päikesekaitse aitab nahal päikesega kohaneda, mitte ei blokeeri päevitamist täielikult.

Seetõttu eelistatakse sageli ka mineraalkosmeetikat, sest selles on looduslikult kerge päikesekaitse juba olemas.

Oluline on mõista, et UVB ei ole ainus kiirgus. On olemas veel UVA ja UVC kiirgused.

👉UVA-kiired tungivad sügavamale nahka, kiirendavad vananemist ja suurendavad vähiriski.
👉UVC-kiired on kõige ohtlikumad, kuid õnneks hoiab osoonikiht need meist eemal.

Päikesekreemi valides vaata alati, et see kaitseks nii UVB kui ka UVA kiirguse eest. See on päriselt toimiv kaitse, mitte lihtsalt number pudelil.

Kui ma panen hommikul päikesekaitse peale, kas sellest piisab terveks päevaks?

Kahjuks ei. Nii keemiliste kui ka mineraalsete päikesekreemide puhul tuleb iga 2 tunni tagant kreemi uuendada. Kuigi kreemid on tavaliselt veekindlad, soovitame ka peale vees käiku kohe päikesekreemi uuendada.

Kui päike pole nähtav, kas UV-kiired ikka kahjustavad nahka?

Jah, kahjustavad! UV-kiired tungivad ka läbi pilvede. Seetõttu soovitatakse päikesekaitsekreeme kasutada isegi aastaringselt.

Kõik päikesekaitsekreemid ei ole ühesugused.

Kõik päikesekaitsekreemid ei ole ühesugused. Koostis loeb. Mõned filtrid, nagu oxybenzone, octinoxate, homosalate ja octocrylene, on saanud rohkem tähelepanu just seetõttu, et nende puhul on uuritud süsteemset imendumist ja võimalikke tervisemõjusid. See ei tähenda, et iga SPF-toode oleks probleemne, vaid et tarbijal on mõistlik eelistada läbipaistva koostisega, nahasõbralikke ja puhtamaid valikuid.

✅ Mineraalne päikesekaitsekreem

Kuidas töötab? Kõige lihtsamini öeldes on see justkui peegel, mis peegeldab UV-kiired otse nahapinnalt tagasi.
Toimeained: Zinc oxide või titanium dioxide. Need on looduslikud mineraalid. Mõju hakkab toimima kohe peale nahale kandmist.

❌ Keemiline päikesekaitsekreem

Kuidas töötab? Imendub nahka ja neelab UV-kiired, muudab need soojuseks.
Toimeained: Näiteks avobenzone, octocrylene, oxybenzone. Peab ootama umbes 20-30 minutit enne päikese kätte minekut.

Koostisosade suhtes tasub olla teadlik

Mitmed orgaanilised UV-filtrid võivad mingil määral organismi imenduda. Näiteks kliinilistes uuringutes ületasid avobenzone, oxybenzone, octocrylene, homosalate ja octinoxate pärast kasutamist USA FDA piirmäära, millest alates soovitakse täiendavat toksikoloogilist hindamist. See ei tähenda automaatselt ohtu, vaid tähendab, et “imendumist ei saa ignoreerida”.

Eriti tugevalt paistab dokumendis silma oxybenzone, mille plasma kontsentratsioonid olid võrreldes teiste filtritega kõrgemad. Samuti mainitakse, et oxybenzone’i tasemeid on mõnes uuringus seostatud kilpnäärmehormoonide, testosterooni, neerufunktsiooni ja puberteedi ajastusega, kuid need seosed vajavad paremaid uuringuid.

Homosalate, octocrylene ja oxybenzone’i puhul arutatakse ka võimalikku endokriinset ehk hormonaalsüsteemi mõjutavat aktiivsust. TGA viitab SCCS-i hinnangutele, mille järgi tõendid ei ole lõplikud, kuid on piisavalt signaale, et neid aineid edasi uurida.

Uuringu leiab siit

Kokkuvõtlikult, UV-filtrid, mida ise väldin:

👉 Octocrylene

👉 Oxybenzone

👉 Octinoxate

👉 Homosalate

👉 Octisalate

Mida siis nende asemel valida?

Kõige turvalisema valikuna tuuakse sageli esile mineraalsed päikesekaitsekreemid, mille aktiivsed filtrid on:

👉 zinc oxide
👉 titanium dioxide

Need filtrid jäävad peamiselt naha pinnale, aitavad UV-kiirgust peegeldada ja hajutada ning sobivad sageli hästi ka tundlikumale nahale.

Tegin ka kokkuvõte Eestis saada olevatest päikesakaitsetest 👇

View this post on Instagram

A post shared by VegePure | Ela puhtamalt ja teadlikumalt (@vegepure)

Tinosorb S ja Tinosorb M

Tinosorb S ja Tinosorb M on päikesekaitsemaailmas pigem “parema mainega” kaasaegsed UV-filtrid.

Tinosorb S
INCI: Bis-Ethylhexyloxyphenol Methoxyphenyl Triazine
See on orgaaniline ehk keemiline UV-filter, aga uuema põlvkonna filter. Kaitseb nii UVA kui UVB kiirte eest, on väga fotostabiilne ja aitab stabiliseerida ka teisi filtreid. Euroopa teaduskomitee SCCNFP/SCCS on seda hinnanud kosmeetikas kasutamiseks ohutuks lubatud kontsentratsioonides.

Tinosorb M
INCI: Methylene Bis-Benzotriazolyl Tetramethylbutylphenol, tihti ka nano kujul
See on huvitav “hübriidfilter”: ta toimib osaliselt nagu mineraalne filter, sest hajutab/peegeldab UV-kiirgust, aga ka absorbeerib UV-kiiri. Katab samuti laia spektrit ehk UVA + UVB. SCCS on hinnanud nano-MBBT kasutamist UV-filtrina kuni 10% dermalselt kantavates kosmeetikatoodetes ohutuks, kui seda kasutatakse ettenähtud tingimustel.

Tinosorb S ja M on paremad valikud kui vanema põlvkonna küsitavamad filtrid, nagu oxybenzone, octinoxate või homosalate. Need on stabiilsed, laia spektriga ja Euroopas lubatud filtrid.

Kui aga soov on võimalikult lihtne, mineraalne ja looduslähedane SPF, siis eelistaksin ikkagi zinc oxide’i ja/või titanium dioxide’i põhist päikesekaitset.

SPF käib suvises hommikuses nahahoolduses viimase sammuna enne meiki

1. Puhastus
Hommikul piisab õrnast puhastusest.

2. Niisutus / seerum
Kergem seerum või niisutav kreem, eriti kui nahk kipub kuivaks või tundlikuks minema.

3. Päikesekaitsekreem
SPF 30 või SPF 50 kanna peale siis, kui kreem/seerum on imendunud. See peaks olema viimane nahahooldussamm, sest ta moodustab nahale kaitsekihi.

4. Meik
Kui kasutad meiki, siis jumestuskreem, BB-kreem või mineraalpuuder tuleb SPF-i peale.

Oluline nipp: SPF-i tasub panna piisavalt — näole ja kaelale umbes kahe sõrme jagu toodet. Päeva jooksul tuleks kaitset uuendada, eriti kui higistad, ujud, pühid nägu või oled pikalt õues.

Ja muidugi ära unusta SPF ka maha pesta ning niisuta alati peale päikesevõttu enda nahka pealtpoolt niisutava kreemi või õliga. Õlidest sobib hästi avokaado või poragndiõli (viimane lisab jumekust).

Kindlasti ära unusta teha ka uuesti näohooldus peale päikesevõttu ja lisa ka uuesti päevakreemi/SPF-ga rikastatud näokreem.

VegePure’i vaade on lihtne: päikesekaitset ei pea kartma, aga koostisosade suhtes tasub olla teadlik. Me eelistame vegan, puhtamaid ja läbimõeldud koostisega päikesekaitsetooteid ning väldime koostisosi, mis kuuluvad meie “BIG NO” nimekirja. Titanium dioxide’i puhul teeme selge eristuse: nahahoolduses, päikesekaitsekreemides ja mineraalkosmeetikas on see sobiv ning kasulik UV-kaitse ja katvuse andja, kuid aerosoolides ja sissehingatavates toodetes me seda ei kasuta võimalike sissehingamisriskide tõttu.

Kui aga nahakahjustus juba on tekkinud, siis kasuta 100% sheapähkliõli, mis aitab leevendada päikesekahjustanud nahka koheselt.