Plastikuvaba juuli

juuli 1, 2024

Signe

Plastik on meie ühiskonnas kõikjal, alates toidupakenditest kuni riiete, kosmeetika ja elektroonikaseadmeteni. Kuid see toob kaasa tõsiseid probleeme. Plastik reostab keskkonda. Fakt on see, et looduses on tasakaal paigast ära ning nii enam jätkata ei saa.

Aktsioon Plastikvaba Juuli algas 2011. aastal.

See on Austraalia keskkonnaaktivisti Rebecca Newman’i algatus, mis on levinud kiiresti üle kogu maailma. Ka Eestis räägitakse sellest iga aasta aina rohkem.

Plastiku reostus on tõsine probleem. Plastikjäätmed satuvad ookeanidesse, kus need lõhestuvad mikroplastikuteks (läbimõõduga alla 5 mm). Mikroplastikut neelavad mereelukad, mis võib neid kahjustada. Suure tõenäosusega jõuab see ka toiduahela kaudu meieni. Teated mereloomade hukkumisest mikroplasti allaneelamisel ilmusid esmakordselt 1960. aastate lõpus, kui merelindudel olid kõhud pigem plastikut täis kui toitu.

Lisaks on plastik põhimõtteliselt lagunematu. Selletõttu seda põletatakse ning selle tulemusena vabaneb õhku mürgiseid gaase, mis võivad põhjustada hingamisteede probleeme ja muid terviseprobleeme.

Keskmiselt toodetakse maailmas üle 1 miljoni tonni plastist jäätmeid päevas, millest iga päev lõpetab ca 2000 veoauto täit plasti ookeanis, järvedes ja jõgedes, ülejäänu prügimägedel. Täna töödeldakse plasti ümber vaid 9%.

Maailmas on plasti kokku tänaseks toodetud ca 12 miljardit tonni ja enamus sellest on lihtsalt prügimägedes. Täna on maailma CO2 jalajäljest seotud plasti tootmise ja tarbimisega veidi alla 5%, kuid hinnatakse, et aastaks 2050 võib see olla kuni 20%.

Plastikuvaba juuli eesmärk on vähendada plastiku tarbimist ühe kuu jooksul. Mina ise löön kaasa plastikuvaba juulil juba 5ndat aastat. See ei ole lihtne, aga võimalik.

võimalikud tervise riskid

Teadlased on alles hakanud mõistma mikroplastiga kokkupuute potentsiaalset kahjulikku mõju inimeste tervisele. Mikroplasti on leitud inimese kopsudest, verest, elunditest, platsentast ja isegi rinnapiimast. Mikroplasti on raske uurida nende väiksuse tõttu, kuid tervise riske uuritakse kogu aeg. Näiteks hiljutises ajakirjas New England Journal of Medicine avaldatud uuring näitas, et südamehaigetel patsientidel, kelle kaela mõlemal küljel on veresoontes mikroplasti, mis viivad verd südamest ajju ja pähe, on kaks korda suurem tõenäosus saada insult. Need patsiendid surid ka järgmise kolme aasta jooksul tõenäolisemalt kui inimesed, kelle unearterites ei olnud mikroplasti. Loe rohkem SIIT.

Inimesed tarbivad mikroplasti toidu, joodava vee, hingatava õhu ja puudutatavate asjade kaudu. Keskmine inimene neelab aastas toidu ja joogiga hinnanguliselt 39 000–52 000 mikroplastiosakest. Sissehingatavate mikroplastiosakeste arv on hinnanguliselt 35 000–69 000 osakest aastas. Leia infot SIIT. Lisaks näitas hiljutine teadusuuring, et 1-liitrises veepudelis leidub kuni 240 000 tillukest nanoplasti tükki, mis on palju suurem arv, kui seni arvati.

Mikroplasti on leitud meie toidust ja joogist. Mereannid on meie toidus suur mikroplasti allikas. Enamik mikroplasti asub kalade seedetraktis. Tervelt söödud mereannid, nagu anšoovised, krevetid või rannakarbid, koguvad oma kehasse mikroplasti, mis jõuab pärast tarbimist inimestesse.

Samuti neelavad mikroplasti ka metsloomad. Uuringud on näidanud, et mikroplastiga kokku puutunud loomadel võib esineda arengupeetusi, viljatust ja nõrgenenud immuunsüsteemi. Loe rohkem SIIT.

On teada, et mikroplastid imavad omakorda endasse mürgiseid kemikaale, sest plastmassi töödeldakse erinevate lisandite ja kemikaalidega, näiteks ftalaatidega. Koositsainete kohta kosmeetikas saab lugeda SIIT.

Pikaajaline kokkupuude õhus leviva mikroplastiga võib põhjustada hingamisprobleeme ja suurendada vähiriski.

plastireostuse vastu võitlemine

1. Keeldu ühekordsetest plastikust esemetest

See on üks lihtsamaid ja tõhusamaid viise plastiku tarbimise vähendamiseks. Ühekordsed plastikust esemed, nagu poekotid, nõud ja veepudelid, kasutatakse sageli lühikest aega ja visatakse seejärel minema. Eriti satub mikroplasti pudelisse tänu pideva korgi keeramisele. Ühe 1 liitrise veepudeliga võib sisse juua kuni 240 000 mikroplasti osakest. Selle asemel valige korduvkasutatavad alternatiivid, näiteks puuvillased poekotid ja termostassid.

2. Ostke tooteid lahtiselt

Paljud toiduained pakendatakse plastikust pakenditesse. Lahtise toidu ostmine aitab vähendada pakendite hulka.

3. Valige plastikuvabad tooted

Kosmeetika tooted võivad sisaldada mikroplastikut. VegePurest leiad tooted, mis on võimalikult puhtad, jätkusuutlikult toodetud ning pakendatud taaskasutatud plasikpakendisse. Vältige plastikust lõikelaudu. Mikrolaineahju kasutades, kuumuta toitu klaasnõudes. Toidu kuumutamine plastnõudes võib toidu sisse paisata miljoneid mikroplastiosakesi. Väldi glitteriga ehitud tooteid, kuna glitter on tehtud plastikust. Loe rohekm SIIT.

5. Jagage oma teekonda sotsiaalmeedias

Toetage plastireostuse vastu võitlejaid ning inspireerige teisi plastikuvaba juuli kampaanias osalema, jagades oma teekonda sotsiaalmeedias. Kasutage hashtage #PlasticFreeJuly #plastikuvabajuuli #VegePure

Koos saame muuta maailma plastikust puhtamaks!